LIXU - HANUMATA
Home » » LIXU

LIXU

Written By THALYFUTO on Tuesday 11 June 2019 | 23:32:00


“ LIXU “
TRABALLU


Nome      : Elfina Carlos Belo
Classe      : 11 ˚ anu / CN  B
Dixiplina : Edukasaun Sívika

ESKOLA SEKUNDÁRIU SANTO ANTONIO BAUCAU
ANU LETIVU     
       2019


LIA MAKLOKEK
Agradese ba Aman Maromak no Ha’u-nia protetora Beata Laura Vicunha, Santo António, São João Bosco, São Miguel Arcanjo no Maria Auxiliadora ne’ebe fo grasa no inpirasaun ba ha’u atu finalize traballu ida ne’e ho tópiku “ LIXU “. Agradese mos ba Diretor Eskola Sekundàriu Santo António Baucau, konsellus Professor, ba Família sira hotu no ba belun sira ne’ebe ajuda ha’u finalize hotu traballu ida ne’e.
Objetivu husi traballu ne’e mak atu aumenta ha’u-nia koñesimentu no atualiza siénsia ne’ebe hola parte iha Edukasaun Sívika especial liu kona-ba ha’u-nia tópiku “ LIXU “.
Ho remata traballu ida ne’e, ba leitores ne’ebe le’e traballu ida ne’e, makerek nain hein ita-bo’ot sira-nia krítikus no sujestaun, tanba traballu ne’e la perfeitu no iha fallansu barak durente halo traballu ne’e to’o remata.


INDISE
Lia Maklokek….………………………………………………………………1
Indise………………………………………………………………………...…2
Introdusaun……………………………………………………………………3
Baluk I
1.1. Objetivu……………………………………………………………………4
1.2. Benefisiu…………………………………………………………………..4
1.3. Problema…………………………………………………………………..4
1.3.1. Kestaun………………………………………………………………….4
1.4. Limitasaun Problema…………………………………...............................4
Baluk II: Dezenvolvimentu
2.1. Definisaun …………………………………………………………………5
2.2. Karateristika husi Lixu …………..………………………………………..5
2.3. Vantajen no Desvantajen...............................................................................5-7
Baluk III: Final
3.1. Sujestaun………………………………………………………………….8
3.2. Konklujaun………………………………………………………………8
Bibliogràfias…………………………………………………………………9

BALUK I
INTRODUSAUN

Problema lixu ne’e la hotu-hotu de’it. Problema kona-ba lixu sai problema ne’ebe bo’ot liu-liu iha distritu sira, laos de’it iha Timor, maibe iha nasaun hotu-hotu. Nasaun ne’ebe bo’ot halo ona esforsu atu halakon problema ne’e, Produsaun lixu ne’ebe mak aumenta hela de’it hanesan ho sosiedade, hahan lor-loron nian ne’ebe muda, no jeitu moris ema-nian nebe’e aumenta ho lixu.
Ema-nia jeitu  ne’ebe hola sansan aumenta no rezultadu teknolojia aumenta servisu sira no atividade dezenvolvimentu ekonomia fatin ida no fo kontribuisaun ba kualidade lixu. Volume lixu ne’ebe aumenta ba bei-beik, ita presiza mos fábrika lixu nian ho barak. Volume lixu nian ne’ebe aumenta iha Baucau parte kota-baru nian aumenta hela de’it fulan-fulan, Volume lixu nian ne’e mosu depende ba volume lixu oi-oin ne’ebe hasai husi lixu uma no lixu liquidasaun, lixu merkadu, lixu industrial no fasilidade públika.
Aumenta lista husi komunidade sei sai influensia ba aumenta lixu, tanba ema ida-idak sei hamosu lixu lor-loron, la importa ba tinan.
Lixu sira ne’e mos balun bele analizadu no balun lae, mezmu balun presiza tinan 100 mak foin destruídu. Problema ida ne’e mak halo lixu sai empillar no bele fo prejudika ba ita ema. Tan ida ne’e mak ema uza maneira barak atu halakon lixu ne’e.
Atu superar lixu, Governu iha programa ne’ebe barak atu prevene lixu no hamenus lixu. Se mak kauza  ba problema lixu ne’e mosu? Ita rasik mak hasai lixu ne’e iha ita-nia atividade lor-loron ne’ebe mak  ita halo. Ita gosta liu hase duke ita hamenus lixu no hamo’os lixu. Tuir lójika, sidadaun barak gosta liu soe lixu iha fatin-fatin hanesan fatin ne’ebe sira han dadauk ba; sira soe kes iha ne’e duke sira ba soe iha lixu nia fatin.
Fator balun ne’ebe mak fo influensia ba ambiente ne’ebe agora sei sai “TRABALLU“ ba nasaun sira liu-liu ba ita-nia nasaun Timor-Leste ne’e mak lixu husi merkadu. Lixu sai nu’udar rezultadu husi prosesu ida nia restu, bom propozitu ka desperdisadu mesak.
Se lixu soe arbiru até nia to’o barak no sai empilladu sei la iha jerensia ne’ebe di’ak, mak sei fo influensia ba saude ne’ebe mak seriu liu, no mos bele levanta ba  inundasaun, no mos lixu plástiku ne’ebe enteradu iha rai laran labele analizadu mak rai sai  estéril.
            Nu’udar  sidadaun pelu menus ita halo buat ruma ne’ebe mak bele manuzear problema lixu. Husi sidadaun balun barak liu mak indiferente ba problema lixu kompara ho ne’ebe mak interese ba ambiente. Ita sempre hasoru lixu iha fatin barak, hanesan iha uma, eskola, ospitál, restorante, otél, Estrada, nsst.
            Maski iha evidénsia lixu bele  prejudika wainhira nia la jerensiadu ho di’ak maibe nia iha benefisiu. Problema ida ne’e bele fo dezastre ba sidadaun sira, lixu mos bele sai sasan ne’ebe iha benefisiu barak.

1.1. Objetivu
Objetivu husi traballu ida ne’e mak “ atu hatene no deskreve fator saida de’it mak sei atinji iha peskiza atu hatene influensia ne’ebe signifikante no positive entre ambiente no lixu no tansa lixu aumenta.
1.2. Benefísiu
Benefísiu husi traballu ida ne’e mak:
1.      Sai hanesan infomasaun ba komunidade atu nune’e bele kontrola no tau matan ba lixu ambiente refere hodi nune’e bele prevene moras;
2.      Hato’o ba Governu liu husi Ministerio Saúde hodi bele hare’e no fo hatene ba sidadaun atu prevene lixu iha ambiente;
3.      Ba parte eskola nian ba mestre/a sira no parte komunidade nian xefe suku/xefe sub-sentru uza maneira ida ne’ebe mak fo motiva no inspira ba estudante/komunidade sira atu nune’e sira bele hadomi ambiente.
1.3. Problema
1.3.1.      Kestaun
1.      Hanesan sidadaun Timor, ha’u iha obrigasaun ba nasaun saida no termos ambiente ne’e mos no saudavel?
2.      Nu’udar Joven Timor oan, komprende kona ba lixu no nia impaktu ba komunidade no future Timor-Leste nian?
1.4. Limitasaun problema
Relasaun ho tempu ne’ebe limitadu, referénsia, no kapasidade hakerek nain mak eskritór limita problema ida ne’e ho títulu lixu.

BALUK II
DEZENVOLVIMENTU
2.1. Definisaun
Lixu hanesan material restu ne’ebe mak la hakarak ona wainhira uza hotu. Ema fo definisun ba lixu tuir nia sasan ne’ebe la uzadu, iha konseitu lixu iha de’it sasan ne’ebe mak hasai rezultadu wainhira prosesu ne’e hahu. Maibe tanba iha ema-nia moris fo definisaun konseitu ba ambiente. Lixu mak sasan di’ak padat ka naben ne’ebe mak la uza no soe ona.
Ambiente mak buat hotu esternu husi komunidade ne’ebe mak fo influensia ba dezenvolvimentu jerasaun. Iha ambiente balun ne’ebe labele muda hanesan klima, no iha parte balun ambiente bele muda ne’ebe iha benefísiu ba komunidade hanesan lixu bele sai fali adubu, lixu bele fa’an fila fali, nsst.
2.2.Karateristika husi Lixu
Tuir nia hun, lixu Solidu bele fahe ba parte rua:
Ø  Lixu orgániku
Nu’udar karateristika lixu nian ne’ebe mak hamri’ik husi sasan kompilador ai0horis no animal nian ne’ebe mak foti husi ambiente ka produz husi atividade agrikultura, peskas ka, sst. Lixu ne’e fasil los atu deskritu iha prosesu natural.
Ø  Lixu não orgániku
Hanesan karateristika lixu nian ne’ebe mai husi natureza ne’ebe mak la renovadu hanesan mineral sira no petroleo ka produz husi prosesu industria. Sasan balun la iha natureza, hanesan plástiku no aluminium.
Substansia inorgánikas balun labele analizadu husi natureza, balun bele analizadu ho durasaun ne’ebe neneik.
2.3.Vantajen no Desvantajen husi Lixu
Ø  Vantajen
Vantajen lixu nian mak haleu prosesu ida ne’ebe mak muda lixu sai fali material nebe’e iha valor ekonomiku.
Vantajen husi lixu nian mai ita ema mak:
Sai adúbu orgániku ne’ebe bele tau ba ai-horis sira. Desperdísiu husi lixu orgániku ne’ebe bele sai adúbu fertilizante ai-horis ho malabarismu lixu sai adúbu. Adúbu bele hadi’a estrutura rai nian, aumenta ho ventre orgániku rai nian no sei aumenta kapasidade rai atu mantein ventre be’e iha rai laran.
Fonte rai superfisial, lixu orgániku ne’ebe dodok hanesan bele sai humus ne’ebe presija ba rai atu mantein fertilidade rai nian. No sai fonte hahan ne’ebe diak ba ai-horis, aumenta kapasidade ventre be’e rai nian, prevene dragajen rai nian,  hasa’e aerasaun.
Lixu bele halo reklikajem. Desperdisíu lixu husi plástiku no kertas bele reklikajem sai sasan oi-oin ne’ebe iha benefisiu hanesan sai produtu mobilia ne’ebe kapas.
Sai sasan keimar alternative. Lixu ne’ebe dodok bele fo sai gás ho naran gás metano ne’ebe bele uza sai sasan keimar alternative ba presiza uma laran familia nian ka industrial ne’ebe ki’ik.
Sai fonte ba eletrisidade. Indiretamente lixu bele hao sai fonte eletrisidade alternative ho maneira muda lixu atu nune’e bele hasai gás metano, ne’ebe lixu ne’e bele sai sasan keimar atu hala’o eletrisidade.
            Nu’udar Sidadaun Timor-Leste hau iha obrigasaun atu hamo’os ambiente no hatudu ezemplu ba sidadaun sira seluk. Iha termos balun ne’ebe mak hau hakarak inplementa:
1.      Aumenta lixu ba iha fatin ne’ebe mak ema barak senpre iha ba;
2.      Fo hatena ka halo brosur ida kona-ba lixu atu nune’e ema hanoin kona-ba lixu nia fatin iha lo’os ne’ebe?
Ø  Desvantajen
Nu’udar joven Timor oan ne’ebe mak konprende lixu nia inpaktu mai nasaun no mo’os ita ema mak;
1.      Lixu bele fo moras ba seres-vivos;
2.      Lixu bele halo inundasaun mai ita nia nasaun
3.      Lixu bele halo ita nia nasaun sai fatin ne’ebe mak a’at no ita-nia fatin turismu ne’ebe barak sei sai a’at no ema husi nasaun seluk sei la mai vizita
Lixu ne’ebe mak fo inpaktu maka’as ba ita ema no ambiente fo influensia barak. Iha Timor-Leste lixu barak fo problema ba sidadun sira, mosu problema tan ita sidadaun lahatene soe lixu iha nia fatin loron aumenta lixu mos aumenta ba bei-beik no halo ambiente nakonu ho lixu.
Lixu fo influensia ne’ebe a’at ba sidadaun sira. Tuir Gelbert dkk( 1996 ) nia teoria, desvantajen lixu nian ba ema no seres vivus iha tolu:
1.      Desvantajen lixu nian ne’ebe fo influensia ba saúde
Manipulasaun lixu nian ne’ebe la dun di’ak fo influensia ba moras sidadaun nian iha ita-nia sorin-sorin. Lixu ne’e fo poténsia ne’ebe mak hamosu problema ba saúde hanesan:
·         Moras diária,tifu no kolera;
·         Moras katar;
·         Lunbringa
2.      Desvantajen lixu ne’ebe fo influensia ba ambiente
Aleinde fo influensia ba saúde ema nian, manipulasaun lixu nian ne’ebe la di’ak fo problema ba ambiente.
Lor-loron de’it lixu sai barak iha valeta no estrda ninin sira bele fo influensia ba ema no bele sai inundasaun. Aleinde ida ne’e lixu naben sira bele dodok no hasai i’is ne’ebe la di’ak ba ita.
3.      Desvantajen lixu ba social no ekonomiku
Manipulasaun lixu ne’ebe la di’ak fo desvantajen ba social no ekonomiku ne’e mak:
Kondisaun ambiente nian la mo’os fo influensia ba manipulasaun lixu ne’ebe mak la di’ak. Tan ida ne’e sei fo problema ba moris sosial sidadaun nian.


KAPÍTULU III
FINAL
3.1. Sujestaun
Liu husi traballu ida ne’e makerek nain sujere ba Ministeriu Saúde atu fo hatene ba sidadaun Timor tomak atu respeitu ser-vivu sira atu nune’e labele mosu dezastre ha ita-nia nasaun. Sujere mos Sub-sentru sira atu fo hatene ba ema sira ne’ebe mak besik area ne’e atu aumenta lixu nia fatin atune’e ema soe lixu iha fatin.
Ba alunus sira ne’ebe mak le’e traballu ida ne’e atu halo komentariu kona-ba lixu prejervasaun moris anbiente nian. Tanba poluente husi lixu fo ona problema iha anbeinte ne’ebe mak ita hela ba,
Atu anbiente sai di’ak, mo’os, saudavel no konfortavel, presija sidadaun sira-nia konsiensia atu mantein anbiente ne’ebe mo’os, aliened ida ne’e espera lixu sira ne’e prosesadu tiha atu nune’e fo benefisiu no hadok tiha poluente husi anbiente.
3.2. Konklujaun
Ema-nia jeitu  ne’ebe hola sansan aumenta no rezultadu teknolojia aumenta servisu sira no atividade dezenvolvimentu ekonomia fatin ida no fo kontribuisaun ba kualidade lixu. Volume lixu ne’ebe aumenta ba bei-beik, ita presiza mos fábrika lixu nian ho barak. Volume lixu nian ne’ebe aumenta iha Baucau parte kota-baru nian aumenta hela de’it fulan-fulan, Volume lixu nian ne’e mosu depende ba volume lixu oi-oin ne’ebe hasai husi lixu uma no lixu liquidasaun, lixu merkadu, lixu industrial no fasilidade públika.
Lixu hanesan material restu ne’ebe mak la hakarak ona wainhira uza hotu. Ema fo definisun ba lixu tuir nia sasan ne’ebe la uzadu, iha konseitu lixu iha de’it sasan ne’ebe mak hasai rezultadu wainhira prosesu ne’e hahu. Maibe tanba iha ema-nia moris fo definisaun konseitu ba ambiente. Lixu mak sasan di’ak padat ka naben ne’ebe mak la uza no soe ona.

Tuir nia hun, lixu Solidu bele fahe ba parte rua:
Ø  Lixu orgániku
Ø  Lixu não orgániku
Vantajen lixu nian mak haleu prosesu ida ne’ebe mak muda lixu sai fali material nebe’e iha valor ekonomiku.
Lixu fo influensia ne’ebe a’at ba sidadaun sira. Tuir Gelbert dkk( 1996 ) nia teoria, desvantajen lixu nian ba ema no seres vivus iha tolu:
1.      Desvantajen lixu nian ne’ebe fo influensia ba saúde
2.      Desvantajen lixu ne’ebe fo influensia ba ambiente
3.      Desvantajen lixu ba social no ekonomiku.
BIBLIOGRÁFIA
·         [1] sejarah dari artikel asalnya. Artikel asli diterbitkan dengan lisensi GFDL v 1.2.
·         Sektor-sektor yang menghasilkan sampah negra-negara EEA 1992-1997, European Environmental Agency, 2005/01/05 di URL ybs.


Share this article :
Comments
0 Comments

0 komentar:

Speak up your mind

Tell us what you're thinking... !

Flag Counter
ARKIVU DOKUMENTUS:

INSTAGRAM

Followers

 
Domin No Pasensia Sei Manan Buat Hotu
Domin Halo Husi Fuan 2 No Sentimentu 1 D8
Halo Buat Nebe Diak Sai Ema Nebe Diak Liu HANUMATA