PROSESU UTILIZASAUN POTENSIALIDADE BEE MANAS (HYDROTHERMAL) - HANUMATA
Home » » PROSESU UTILIZASAUN POTENSIALIDADE BEE MANAS (HYDROTHERMAL)

PROSESU UTILIZASAUN POTENSIALIDADE BEE MANAS (HYDROTHERMAL)

Written By THALYFUTO on Monday 15 April 2019 | 17:19:00


SEMINAR
PROSESU UTILIZASAUN POTENSIALIDADE BEE MANAS (HYDROTHERMAL)



HUSI:
ELVINO DUARTE GAIO
15.08.02.020

DEPARTAMENTO DE GEOLOGIA
FACULDADE RECURSUS NATURAIS E MINERAIS
UNIVERSIDADE ORIENTAL TIMOR LOROSA'E
(UNITAL)
2019


LISTA APROVASAUN


PROSESU UTILIZASAUN POTENSIALIDADE BEE MANAS (HYDROTHERMAL)


Hakarek Nain

( Elvino Duarte Gaio )
15.08.02.020




Orienta Husi:

        Orientador I                                                   Orientador II


  (Sr. Gregorio da Costa Ribeiro, S.T.)                      (Sr. Ricardo Gomes, S.T.)

Aprova Husi:

Koordenador Seminar                      Diretor Departamentu Geologia


(Sr. Ricardo Gomes, S.T.)           (Sr. Abrão L. A. da L. Guterres, S.T.)


PREFASIU
Agradese wain ba Aman Maromak nia grasa no nia forsa ne’ebe mak haraik ona mai ha’u, atan ha’u bele elabora ho ha’u nia topiku seminar PROSESU UTILIZASAUN POTENSIALIDADE BEE MANAS (HIDROTHERMAL), ne’ebe mak too fim tamba ho Aman Maromak, nia forsa tomak no nia akompana. Agradese wain mos ba ha’u nia familia sira, espesial liu ba ha’u nia pai ho mãe nune’e mos ba ha’u nia bin no maun sira, tiu no tia sira hotu ne’ebe mak sempre hakbesik ha’u hodi fo hanoin ou fo motivasaun ba ha’u hodi bele elabora ha’u nia topiku seminar ne’e bele to’o final. Ho atan ha’u mos agradese wain ba:
1.      Sr. Osvaldo Vong Ximenes Gama., S.T. hanesan Dekanu Fakuldade Rekursus Naturais no Minerais.
2.      Sr. Abrão L. A. Da Luz Guterres., S.T. hanesan Diretor Departamentu Geologia.
3.      Sr. Ricardo Gomes., S.T. sai koordenador seminar no mos sai hanesan dosente Orientador II ne’ebe mak fo ona tempu barak, hanoin no sempre pasiensia hodi buka dalan, orienta no motivasaun mai hau iha prosesu tomak
4.      Sr. Gregorio da Costa Ribeiro., S.T. hanesan dosente Orientador I ne’ebe mak orienta ona ha’u no motiva ha’u durante ha’u halo ha'u nia seminar ida ne’e ho diak.
5.      Dosentes hotu ne’ebe hanorin iha departementu geologia ne’ebe mak suporta mos ideias ba dezenvolvimentu materia refere.
6.      No mos ba distintus kolega sira hotu ne’ebe mak sempre fo nia hanoin ikus mai ha’u bele realiza hau nia topiku seminar ida ne’e.
  

INDISE
Cover
Lista Aprovasaun........................................................................................... i
Prefasiu........................................................................................................... ii
Indise............................................................................................................... iii
Lista Figura..................................................................................................... iv
KAPITULU I INTRODUSAUN
1.1.      Antensendente........................................................................................ 1
1.2.      Intensaun no Objetivu............................................................................. 2
1.3.      Limitasaun Problema............................................................................... 2
1.4.      Metodu Hakerek..................................................................................... 2
KAPITULU II TEORIA BAZIKA
2.1.      Definisaun bee manas (hydrothermal)..................................................... 3
2.2.      Tipu depozisaun hidrotermal................................................................... 6
2.3.      Konseitu sistema hidrotermal.................................................................. 7
2.4.      Klasifikasaun Sistema Potensial Hidrotermal......................................... 8
2.5.      Historia Hidrotermal............................................................................... 10
KAPITULU III DEZENVOLVE TOPIKU
3.1.      Faktor Potensial Bee Manas (Hydrothermal).......................................... 12
3.2.      Benefisiu Bee manas............................................................................... 12
3.3.      Tipu  Bee Manas...................................................................................... 14
3.4.      Prosesu Forma Bee Manas...................................................................... 16
3.5.      Prosesu Utilizasaun HIdrotermal............................................................ 18
KAPITULU IV FINALIDADE
4.1.      Konklusaun............................................................................................. 21
4.2.      Sujestaun ................................................................................................ 21
BIBLIOGRAFIA
LISTA FIGURA
Figura: 2.1. Sistem Hidrothermal, thegoldenjubilee.blogspot.com................. 7
Figura: 2.2. Hydrothermal resource, www.google.com.................................. 9
Figura: 3.1. Sistema Hidrotermal.................................................................... 18
Figura: 3.2. Utilizasaun hidrotermal .............................................................. 20



KAPITULU I
INTRODUSAUN
1.1.      Antensendente
Hidrotermal ou bee manas sai hanesan rekursu ida ne’ebé mai husi mundu nian, istimasaun hydrothermal mai husi lian Yunani katak “hydro” signifika bee no “thermal” signifika manas ka bele dehan, bee manas ne’ebe mak iha rai leten, dala barak ema hanaran hydrotermal hanesan rekursu natural sira ne’ebé mak forma ona. Bee manas barak mak hetan iha area vulkanu ne’ebe aktivu iha mundu tomak hanesan faktor nakfera husi eventu, no manifestasaun oioin husi sistema hidrotermal (Wohletz no Heiken, 1992).
Bee manas sai hanesan indikasaun ida ne’ebe atividade vulkanik nian. Ida ne’e uza ona hanesan referensia ou baze ida fo informasaun iha ona atividade vulkanik ne’ebe akontese. Relasaun entre sistema bee manas ho vulkanik no mudansa atividade vulkanik ne’ebe iha ligasaun ho tempu (Fischer et al, 1997). Bee manas ou rekursu bee manas katak bee ne’ebe rezultadu husi impaktu sai husi bee iha rai krusta rai nian hafoin hetan  hamanas liu husi geotermal. Bee ne’ebe sai ho temperatura 370C ba leten, fo konteudu aas ba minerais sira, hanesan kalsium, litium, no radium. Bee manas hetan presaun diversu no manas ba iha pontu boiling ba leten(Monroe, 2005).
Rekursu barak rai nia manas akontese magma iha impaktu fatuk nabeen ne’ebe muda an ba leten no borus ozonu iha rai leten (litosfer). Bainhira fatuk sira kona iha magma manas sei kria kondisaun ne’ebe sufisiente iha permeabelidade tamba ne’e iha posibilidade bee ne’ebe sirkula forma ona, tan ne’e bee manas ou suar nia rezultadu temi hanesan rekursu hidrotermal (Green no Nix, 2006).
Liu tan asidu bee manas mai husi interaksaun entre bee ho sulfur, khlorin, flourida no gas ne’ebe barak sai husi magma ho manas. Pengenceran husi sulfur no kompostu asidu hologen husi vulkaniku, rai ne’e (acidic/ masam)  tan ne’e nia sei afeita ba karakteristiku rai no prosesu forma rai iha vulkanu Masay di Nicaragua (Delmelle et al., 2001).
1.2.      Intensaun no Objetivu
Intensaun
Intensaun husi seminar ida ne’e hanesan kriteria ida atu bele kompleta hau nia ezame proposal no ezame final atu nune’e hau bele prenxe kriteria departamentu nian hodi hetan kargu licensiatura (S1)
Objetivu
Objetivu atu hatene klean liu tan konaba utiliza bee manas, liu-liu ba utilizasaun potensialidade ba hidrotermal, no oinsa bele hatene utiliza bee manas ne’ebé mak implementa iha nesesidade.
1.3.      Limitasaun Problema
Iha hau nia seminar ida ne’e, hau sei levanta deit problema hirak ne’ebe mak hanesan tuir mai ne’e:
·         Prosesu Utilizasaun potensialidade hidrotermal?
·         Klasifikasaun potensialidade hidrotermal?
1.4.      Metodu Hakerek
·         Metodolojia ne’ebé hau uza iha seminar ida ne’e, uza metodolojia eskrita e sientifika ou metodu ne’ebé mak simples liu atu nune’e leitores sira lee hau nia seminar ida ne’e bele komprende rasik.
·         Metodu hakerek ne’e foti literatura sira no mos foti liu husi internet.

KAPITULU II
TEORIA BAZIKA
2.1.      Definisaun Bee Manas (Hydrothermal)
Hidrothermal katak solusaun restu magma ne’ebe ho nia karakteristiku "aqueous" hanesan rezultadu diferente ho magma. Hidrothermal ne’e sei domina ho metaliku sira ne’ebe relativu naroman, no hanesan rekursu ne’ebe boot liu (90%) husi prosesu forma depozisaun.
Prosesu hidrothermal mak hanesan bee manas ne’ebe mak sae ba faktor prosesu magmatic no mos husi prosesu sira seluk hanesan bee meteoric ou livre liu husi buat prosesu malihan. Bee manas ne’e mak hetan disolve elementus metaliku husi fatuk ne’ebe liu husi nia, hafoin depositu iha fatin ruma ho temperatura ne’ebe ki’ik liu, iha parte boot depositu mineral mai husi prosesu sira ne’e.
Sirkulasaun hidrotermal iha signika ne’ebe jeral liu mak hanesan sirkulasaun bee manas, enkuantu hydrothermal mai husi lian Yunani hydro” signifika bee no “thermal” signifika manas ka bele dehan, bee manas ne’ebe mak iha rai leten dala barak ema hanaran hydrotermal hanesan rekursu natural sira ne’ebé mak forma ona. Ho nune’e em jeralmente akontese besik iha atividade vulkanu, maibe hetan akontese husi rai ne’ebe relevante ho instrusivu granit, ou hanesan rezultadu husi orogeny ou metamorfosis.
Seluk husi ne’e mos hetan rezultadu mudansa ba fatuk ne’ebe dere ba nia. Hidrotermal nia iha papel importante prosesu forma nia laran depozitu mineral ne’ebe konsidera ho forma uat sira no alterasaun fatuk. Depozitu mineral konsidera rezultadu solusiona hidrotermal barak liu ita hetan duke tipu sira seluk. Komposisaun importante husi solusaun hidrotermal mak bee.
Bee ne’e sempre kahor masin, sodium khlorida, potassium khlorida, kalsium sulfat, no kalsium khlorida. Konteudu masin disolver variadu tebes, komesa husi salinitas tasi been mak 3.5% todan to’o liu sanulu. Solusaun ne’ebe mak iha los “acido” (barin, nivel konteudu masin aas) hetan disolve oituan ho mineral ne’ebe mak tamoak ne’ebe la tarde hanesan emas, kalkopirit, galena no sfalerit. Solusaun hidrotermal akontese iha meios barak nia laran. Sira peleburan magma ne’ebe akontese husi parsial bokon ne’ebe halo malirin no sai kristal, bee ne’ebe kauza peleburan parsial bokon fo sai. Maibe la hanesan bee moos maibe kahor hotu ho elementu sira ne’ebe hetan tarde no hetan mos husi magma hanesan NaCl no elementu kimia: emas, perak, tembaga, timbal, zinc, merkuri no molybdenum, ne’ebe la ligasaun ho kuarsa, feldspar, no mineral seluk ho substitusaun ion. Presaun ne’ebe aas aumenta efisiensia solusiona ne’e asidu tebes ba forma depozisaun mineral hidrotermal.
Depozisaun mineral ne’ebe forma husi vulkanisme klaran husi tasi iha ne’ebe volcanogenic massive sulphide deposits. Fatuk krusta oseaniku ne’ebe dominante ho piroksen nia rezultadu larutan kontamina Cu no Zn. Rezultadu depozisaun volcanogenic massive sulphide katak sei dominante copper no zinc.
Husi black smokers, hydrothermal nabeen ne’ebe sae ho koloridu metan halo husi partikel sufida besi no presipitasaun mineral seluk ne’e cerobongnya husi solusaun ne’ebe halo malirin husi tasi been ne’ebe malirin. Estruktura hanesan cerobong kompostu husi pyrite, chalcopyrite, no mineral bijih sira seluk ne’ebe depozitu husi solusaun hydrothermal.
Vulkanisme no manas hanesan unidade ida, husi ida ne’e tamba se sira apropriadu depozisaun mineral barak mak mineral asosiasaun ho fatuk vulkanu manas ne’ebe tama ba bee ne’ebe sirkulasaun iha rai laran, mai husi udan been ou tasi been. Barak los mak depozisaun mineral hetan husi parte leten tumpukan vulkaun, ne’ebe depozitu bainhira solusaun hidrotermal muda an sa’e, hetan malirin no depozisaun ho mineral bijih.
Bainhira solusiona hidrotermal book an neineik ba leten sei malirin kona tarde liu. Se mineral terlarut depozitu ona precipitated husi ne’e sei domina dok no luan tan ne’e la sufisiente ho konsentrasaun forma depozisaun bijih. Maibe se ida ne’e solusiona muda an lalais hanesan liu husi fraktura ne’ebe nakloke ona husi massa fatuk ne’ebe rahun (shattered) ou tefra divisaun ozonu iha momentu ne’eba ona duke halo kabeer malirin ne’ebe mak hetan direitamente hanesan derepenti no husi distansia ne’ebe besik. Presipitasaun lalais no konsentrasaun mineral ho nia rezultadu depozitu mineral. Kauza sira seluk katak diminuisaun presaun ne’ebe lalais, halo mudansa ba komposizaun tamba breksi ho fatuk iha maizoumenus, no halo malirin ba impaktu kahor ho tasi been hetan mos kauza presipitasaun lalais no forma konsentrasaun depozitu.
Sistema manas rai nian enjeralmente ne’e hanesan sistema hidrothermal ne’ebe iha temperatura aas (225oC), so oituan deit kona ba sira ne’ebe iha ninia temperatura naton (150-225oC). Husi baze sistema manas rai nian (panasbumi) tipu hidrotermal forma hanesan rezultadu mudansa manas husi rekursu manas ruma kona ba ida ne’e akontese meius kondisaun no meius konveksaun. Mudansa manas meius kondisaun akontese liu husi fatuk, enkuantu mudansa manas meius konveksaun akontese tamba iha kontaktu entre bee ho rekursu manas ruma. Mudansa manas meius konveksaun husi baze akontese tamba modelu apung (bouyancy).
Bee manas ne’ebe iha tamba modelu gravitasaun sempre iha ninia tendensia ba muda an tun ba okos, maibe sei bee ne’e mak kontaktu ho rekursu manas ruma mak sei akontese mudansa manas tan ne’e temperatura bee akontese aas liu no bee akontese naroman liu. Situasaun ida ne’ebe hamosu bee manas liu muda an ba leten no bee ne’ebe malirin liu muda an tun ba okos, tan ne’e akontese sirkulasaun bee ou korente konveksaun.
Iha mos sistema hidrotermal iha rai okos dala barak hatudu husi ninia manifestasaun manas rai iha rai leten (geothermal surface manifestation), hanesan bee matan manas, tahu manas (mud pools), geyser no manifestasaun manas rai nian sira seluk, bainhira sira balu mak hanesan bee matan manas, lagoa bee manas dala barak benefisiu husi populasaun lokal ba hariis, hoban, fase, tein no seluk tan. Manifestasaun (panasbumi) iha rai leten maizoumenus akontese tamba iha propagasaun manas husi rai okos ou tamba fraktura sira ne’ebe iha parese fluida manas rai nian hanesan suar no bee manas, fo sai fali ba rai leten.
Bazeia ba tipu fluida iha produksaun no tipu fluida laran importante liu sistema hidrotermal akontese iha diferente rua, hanesan sistim satu fasa ou sistim dua fasa. Sistim dua fasa ne’e hetan sistema dominasaun bee ou sistema dominasaun suar. Sistema dominasaun suar ne’e sistema ne’ebe ladun hetan iha fatin reservoir manas rai ninian laran fasa suar ne’ebe domina liu kompara ho faze bee. Fraktura jeralmente prense husi suar no fatuk kuak-kuak sei rai bee. Reservoir bee manas em jeralmente lokaliza dok ba iha rai laran reservoir dominante suar. Sistema dominante bee ne’e sistema manas rai nian ne’ebe jeralmente hetan liu iha nasaun ne’ebe deit reservatoriu iha ninia kandungan bee ne’ebe domina liu maske “boiling” dala barak akontese husi parte reservoir nia leten forma ozonu oin suar ne’ebe hetan temperatura no presaun aas/makas.
Kompara ho temperatura reservoir mina, temperatura reservoir manas mundu nian relativu aas liu, bele hetan 3500oC. Bazeia ba temperatura boot, Hochstein (1990) diferensia sistema manas mundu nian iha tolu, hanesan:
1.      Sistema manas mundu nian ho temperatura ki'ik, hanesan sistema ruma ne’ebe reservoir iha fluida ho temperatura kiik husi 1250C.
2.      Sistem/reservoir ho nia temperatura naton, hanesan sistema ruma ne’ebe reservoir iha fluida ho temperatura entre 1250C no 2250C.
3.      Sistem/reservoir ho nia temperatura aas, hanesan sistema ruma ne’ebe reservoir iha fluida ho temperatura liu husi 2250C.
Sistema manas mundu nian dala barak mos klasifika bazeia ba entalpi fluida mak hanesan entalpi badak/kiik, naton no aas. Kriteria ne’ebe uza hanesan baze klasifukasaun ba realidade bazeia ba folin entalphi, maibe bazeia ba hanoin hetan iha karakteriza entalphi mak funsaun husi temperatura.
2.2.      Tipu  depozisaun hidrotermal
Depozisaun Hypothermal, forma husi temperatura ne’ebe sifisiente aas ona (300-5000C), baibain tun ba rai okos ne’ebe mak sufisiente iha laran ba krusta rai. Tipu depozisaun hipotermal ne’e Vein tin (cassiterite), tungsten (Scheelite no wolframite).
Depozisaun Mesothermal, forma husi temperatura naton (200 –3000C). Depozisaun mesotermal ba jeralmente lori sulfida sira husi besi, timbal, zinc no copper, ho mineral gangue enjeralmente los duni kuarsa ou karbonatu hanesan kalsit, rodokrosit ou siderit. Uat sira barak (vein) kareira osan mean (gold-bearing vein) importante merupakan depozitu mesotermal.
Depozisaun Epithermal, forma husi temperatura ne’ebe ki’ik (50–2000C). Depozisaun epitermal ne’e rezultadu importante husi antimoni (Stibnit), merkuri (sinabar), osan mutin(native silver, no silver sulfida), no emas.

2.3.      Konseitu Sistema HIdrotermal
Sistema hydrothermal ne’e bazeia ba tipu interaje ne’ebé akontese iha rezervatóriu fahe ba rua;
Figura 2.1. Sistem Hidrothermal
thegoldenjubilee.blogspot.com/sist-konsep/geotermalhidrotermal1.jpg



1.      Sistema vapor
Faze vapor ida ne’e dominante kompara ho faze bee. Fraktura ne’ebé mak jeralmente nakonu ho suar no fatuk pores sei salva bee. Rezervatóriu bee manas jeralmente lokaliza iha depths tuir husi rai seluk iha rezervatóriu suar nia laran. Sistema ne’ebé mak sistema ida husi rai seluk jeotermal bee barak iha mundu ne’ebé iha rezervatóriu ninia iha bee konteudu ne’ebé mak domina maske iha "boiling" akontese beibeik iha rezervatóriu, país sira ne’ebé forma ozonu taka husi vapor ne’ebé iha karakteriza aas no presaun.
2.      Movimentu manas iha Mundu
Manas bele sedu husi hala'o, convection and radiation, maibe movimentu manas ne’ebé mak iha rai barak liu ne’ebé mosu husi hala’o ho konveksaun. Hala'o ne’ebé mak transfere manas mak la tuir deslokasaun partíkula médiu kuandu konveksaun transferénsia manas tuir transferénsia partíkula intermediariu.
Liafuan tipu sistema geothermal ba hydrothermal forma tamba manas transfere husi fonte manas ida atu bele mosu husi hala'o ho konveksaun. Hala'o manas akontese liu husi fatuk, no transferénsia manas konveksaun ne’ebé mosu husi kontaktu bee ho fonte manas. Transferénsia manas konveksaun akontese substansialmente tamba forsa (bouyancy). Tamba iha forsa gravitasaun bee sempre halo muda-an, maibe bee iha kontaktu ho fonte manas, transferénsia manas sei akontese nuneʼe karakteriza bee sai aas no bee sei sai kmaan liu. Situasaun ida ne'e halo ba bee sai manas liután hodi halo bee currents sirkulasaun ka convection.
2.4.      Klasifikasaun Sistema Potensial HIdrotermal
Bazeia ba piritus Ronald Dipippo 2005, klasifika sistema geothermal, entre sira seluk; rezervatóriu geopressured, fatuk ne’ebe mak manas rezervatóriu magmatika no rezervatóriu hydrothermal.

A. Abertura Geopressured.
Fatin ida ne'e rezervatóriu liu tán iha rezervatóriu hydrothermal, ne’ebé mak kona ba 2400 m - 9100 m. Rezervatóriu iha konteúdu ida ne’ebé aas, maibé iha karasteriza ida ne’ebé ki'ik. Sistema ida ne'e asosiadu ho sistema ida kona-ba reservoirs mina-rai no gás nian, rezervatóriu bee ne’ebe domina liu ho gás ne’ebé mak iha ambiente ida katak gradient presaun mak boot liu fali hydrostatic gradient. Prátika liu husi experimentu iha eskala laboratóriu hodi iha kbiit prodús fluida. Tuir mai, gás methane mak haketak husi bee manas, gás methale bee iha sunu ne’ebe manas, nune'e hasa'e presu enthalpy bee.
B. Sistema Fatuk Manas
Reservoir ida ne’e manas ne’ebe kle'an liu, fatuk manas ne’e katak ninia permeabilidade sai ki'ik liu. Fonte manas mak aas iha fatuk impermeable ne’ebé mai husi intrusaun magmatika ka geothermal gradient. Ema la interaje ba fatuk impermeable, manas ne’ebe sai ba rezervatóriu bee ne’ebé mak atu kria artifisial reservoirs tama bee malirin kona-ba fatuk manas ozonu ne’ebé mak impermeable, entaun bele halo nakfera (artificial fractures) iha bee neʼebé sei injekta liu hasa'e ho presaun boot ne’ebé rezulta fraktura iha rezervatóriu.
Figura 2.2. Hydrothermal resource
C. Sistema Magmatika
Esplorasaun ba rezervatóriu ne’ebe perigosu tebes, dala barak ema estuda hela, trick ne’ebé mak atu hetan rezervatóriu ida ne’ebé hatama magma iha depths shallow relativamente depois neʼe foti nia husi magma ida ne’e atu halo exchanger manas.
D. Sistema Hydrothermal
Iha rezervatóriu ida ne'e, bee mai husi udan-been recharge naturál. Bee mak tuirmai iha tamba cracking fatuk liu husi pores kanál entre kuda ai ho fatuk. Depois bee ne’e proriedade iha rezervatóriu ba brim nian no heated husi fatuk igneas manas (plutons). Iha rezervatóriu sai nakonu ho bee, iha convection atuál ne’ebé heats bee iha rezervatóriu.
Bazeia ba magnitude husi karasteriza, (Hochstein 1990) halo distinsaun entre sistema Thermal ba tolu:
·         Karakteriza sistema, rádiu sistema ida ne’ebé kiik fó rezervatóriu ida instável ho karakteriza ida menus liu 1250C.
·         Sistema temperatura moderada, rádiu sistema ida ne’ebé hatama temperatura rezervatóriu instável entre 1250C no 2250C.
·         Sistema karakteriza aas, rádiu sistema ida ne’ebé sira fó rezervatóriu instável temperatura liu ba leten 2250C.
2.5.      Historia Hydrotermal
Hahu kedas iha tinan 1900 nia laran, geologist oioin mak iha servisu ona ba klasifikasaun depozitu hidrotermal ne’ebe sira assume forma husi larutan bee ne’ebe suli tan ba leten. Waldemar Lindgren (1860) dezenvolve klasifikasaun bazeia ba intepretasaun temperatura no presaun ne’ebe mak tun husi fluida ne’ebe settles. Depois ne’e nia fo naran ba: "hipotermal", "mesotermal" no "epitermal", ne’ebe parte tolu maneira hateten sekensial minimizasaun temperatura no aumenta distaansia husi rekursu ne’ebe durante iha tiha laran. Estudu ne’ebe foin lalais deit mantein mandate nian epitermal. Revizaun John Guilbert,(1985) ba sistema Lindgren, depozisaun hidrotermal inklui iha tuir mai ne’e:
Bazeia ba fluida hidrotermal ne’ebe mak iha letenbee magmatiku obee meteoriku.
-        Porfiri riti no depozisaun sira seluk, 200 - 800 °C, presaun mediu
-        Fatuk ignea-metamorfiku, 300 - 800 °C, presaun ki’ik atu mediu
-        Uat Cordillary, kle’an mediu atu shallow
-        Epitermal, kle’an shallow atu mediu, 50 - 300 °C, presaun ki’ik
Sirkulasaun larutan meteoriku heated
-        Depozisaun tipu Misisipi valley, 25 - 200°C, presaun ki’ik
-        Depozisaun oceanu fali, 25 - 300 °C, presaun ki’ik




KAPITULU III
DEZENVOLVE TOPIKU
3.1.      Faktor Potensial Bee Manas (Hydrothermal)
Origen manas husi sistema hidrotermal geralmente mai husi intrusivo magma maibe la signifika katak origen manas ne’e mai husi fatuk igneus iha parte balu mos mai husi uplift basement rock nebe mak sei manas ou bele mai husi sirkulasaun bee ne’ebe mak iha rai okos hetan influensia husi estrutura jeolojia ne’ebe mak hanesan dobramentu ho naktohar (lipatan, patahan) diferente husi origen manas ne’e bele halo implikasaun kona ba diferente temperatura reservoir rai manas (panasbumi) ho geralmente bele mos halo implikasaun diferensa ba iha sistema rai manas (panasbumi).
3.2.      Benefisiu Bee Manas
Benefisiu  Rekursu Bee Manas Natureza ba Ema
Hidrotermal dalaruma presiza tebe-tebes ba moris loro-loron. Rekursu bee manas baibain uza ba terapi. Rekursu bee manas bele uza sai hanesan alternativu ida ba ema nia saude. Iha benefisiu oioin ne’ebe bele hetan ho hodi uza rekursu bee manas. Benefisiu balun mak hanesan tuir mai ne’e:
  1. Hanesan kura (pengobatan) diabetes
Tuir peskiza nain sira hala’o iha Jepão, hoban iha bee manas hetan hamenus ran midar husi pursentu balu, buat ne’e determina liu benefisiu diak ba terapi fahe diabetics prinsipal liu ba diabetes.
  1. Hanesan kura (pengobatan) fuan
Ne’e mos ho kura diabetes, tuir peskiza iha Jepão, hoban ho bee manas hetan halo muskulus fuan saudavel liu, no hetan rezolve fuan fraku.

  1. Kontrola intestinu boot (usus besar)
Hoban ou hariis ho bee sai manas hetan halo isin lolon hetan saudavel liu especial ba intestinu boot. maibe ho uza bee sai manas hanesan ba hariis hetan kontrola intestine boot tan ne’e mak saudavel.
  1. Lori sai Veneno
Bee sai manas ho temperatura maizoumenus 32-35 grau celcius, ho temperatura ne’e sei ajuda kulit ba loke poros tan ne’e veneno sira ne’ebe iha ona iha isin lolon bele fo sai no isin lolon hetan saudavel.
  1. Restaura hakmatek no halakon stres
Aliende eliminasaun veneno realidade hariis bee sai manas bele ba halakon stres ne’ebe esperiensia. Karik loron ida sente kole tuir foti tempu ba hoban bee sai manas ba momentu ne’e.
  1. Tratamentu infeksaun kona ba kulit
Ho benefisiu bee manas hetan uza ba rezolve infeksaun kona ba kulit tamba bee manas hetan ajuda hodi hamate kuman ne’ebe iha ita nia kulit.
  1. Hamenus Insomia
Insomia ou moras susar atu toba mesmu hetan hamenus ho maneira hoban bee sai manas. Tamba ho hoban uza bee sai manas sei halo sente an rileks liu tan ne’e kalma sei hetan ho nune’e sei fasil liu no sente konfortavel bainhira ita hakarak toba. Ho adorasaun ne’e hetan rezolve no hamenus moras insomia.
  1. Rezolve  ruam ou gatal-gatal
Ruam no katar sira ne’e hetan ultrapassa ho halo uza bee sai manas. Maske fo bainhira bee sai manas nia sente katar liu, maibe kleur ba kleur katar ne’e sei lakon. Halo ida ne’e tenke ho tan ne’e adorasaun hetan rezolve ona, tan ne’e ruam la habelar iha fatin-fatin.
  1. Rezolve flu no mos rezolve ulun moras
Bee sai manas efetivu liu ba rezolve flu, batuk, ulun moras no tipu sira seluk. Benefisiu bee sai manas bele sente ho utiliza ho hemu.
  1. Kura (pengobatan jerawat)
Jerawat bele rezolve ho bee suar sai manas. Tan ne’e bee sai manas ne’e diak liu uza ba kura jerawat ho halo uza bee sai manas. Bee suar sai manas poros hetan nakloke no ajuda hasai jerawat ne’ebe iha ona oin. Ai-fuan balun ne’ebe diak ba rezolve kulit bele haree mos hetan benefisiu husi kulit has, benefisiu ai-dila, no benefisiu derok masin.
Ida ne’e mak benefisiu rekursu bee manas, tuir lolos ho utiliza rekursu bee manas aliende ba terapi hetan saude ne’ebe rekopera no estamina kona ba ita nia an, nune’e kuandu fatigue ataka hala’o kedas imediatamente terap-terapi ne’ebe deskreve ona iha klarifika iha leten.
3.3.      Tipu Bee Manas
Bee manas mak hanesan mudansa ruma husi fatuk no mineral forma tiha ona, diak ba nia karakteristika kimika no mos karakteristika fisiku ne’ebe halo husi larutan hidrotermal (Pirajno, 1992). Liu husi natureza alterasaun hidrotermal atu fatuk maibe iha diferensa tuir ho temperatura formasaun husi bijih no mos fatuk refere.
Nune’e prezensa husi sirkulu alterasaun husi fatuk ne’ebe altera ona hodi hatudu aksaun hidrotermal, ho meius jeralmente katak ezistensia depozisaun hidrotermal ne’ebe bele sai hasubar ou seidauk hatudu iha rai leten. Tan ne’e, sirkulu alterasaun hidotermal hetan uza sai hanesan mata dalan ida pratika iha laran hodi hetan mineral bijih (Bateman, 1951).
Fatuk sorin maneira jeralmente fronteira depozisaun bijih husi hidrotermal ne’ebe altera ona husi larutan manas ne’ebe pasadu ida ne’e mos hamutuk ho asosiasaun bijihnya. Alterasaun konsidera los ba iha parte mineralizasaun prosesu boot atu depozitu bijih ne’e refere. Naturalmente produsaun altera konforme faktor husi leten (Park no MacDiarmid, 1964; Corbett no Leach, 1993), mak hanesan:
1.      Karakteristiku fatuk orijen (batuan induk)
2.      Karakteristiku korente fluida
3.      Karakteristiku temperatura no presaun husi fatin ne’ebe halo reasaun direita
4.      Permeabilidade
5.      Reaksaun sinetika gas/been/toos
6.      Tempu atividade ou grau balansu.
Liu husi tipu jeralmente fatuk orijen impaktu tipu alterasaun ne’ebe akontese faktor ba impaktu larutan hidrotermal, maske iha exepsaun oituan (Boyle, 1970 no mos Evans, 1987). Jeralmente fatuk ne’ebe karakteristiku asidu sei akontese prosesu sericitization, argilization, silicification no pyritization.
Fatuk intermediariu no basa em jeralmente hatudu ninia chloritization, carbonatization, sericitization, pyritization no propylitizaztion.
Husi fatuk karbonatu altera ho temperatura aas muda ba skarnification, enkuantu fatuk clay, slate no xistu iha ninia karakteristiku tourmalinization, no liu husi espesifiku rezulta depozisaun tin no tungsten. Boyle (1970) no Evans (1987) mos hatudu katak tipu balu mineralizasaun baibain hamutuk ho karakteristika alterasaun mos maibe ba balu deit ezemplu konforme fraktura ne’ebe iha. Red uranium, vanadium, copper no depozisaun osan mutin em jeralmente kompara ho prosesu pemutihan. Tipu depozisaun vein osan mutin baibain ninia karakteristiku akontese carbonatization, chloritization, no vein Molybdenum-bearing, husi prosesu silicification no sericitization.
Iha equilibrium balu, prosesu hidrotermal sei rezulta kompostu mineral balu ne’ebe konesidu sai hanesan hamutuk mineral (mineral assemblage) (Guilbert no Park, 1986). Estabelese mineral hotu-hotu sei refleta tipu muda an (type of alteration) ne’ebe em jeralmente grupu akontese tipu potassik, filik, argilik, profilik, advanced argilic, skarn no greissen.
Mineral ida ho mineral balu dala barak hetan hamutuk (asosiasi mineral), maske ninia nivel estabilidade forma ne’ebe mak diferensa, hanesan ezemplu katak klorit dala barak asosiadu ho piroksin ou biotit. Area ne’ebe hatudu distribuisaun nian hanesan estabelese iha mineral ne’ebe hetan partisipa hamutuk sai hanesan zona ruma ne’ebe alterasaun ona.
Bazeia ba asume ne’e mak, Lowel no Guilbert (1970) iha Corbett no Leach (1993), halo ona modelu alterasaun ba mineral sira husi depozisaun bijih porfiri, estimasaun utiliza iha zona filik, ba estabelese mineral Kuarsa + Serisit + Pirit + Klorit + Rutil + Kalkopirit; iha sorin seluk mos utiliza nia estimasaun iha zona potasik, zona argilik, no zona propilik.
3.4.      Prosesu Forma Bee Manas
Hidrotermal relasaun ho bee manas ne’ebe baibain uza ona forma iha metaliku nia laran liu husi hamanas (dengan cairan panas yang naik dari magma yang mendingin). Mineral ne’ebe forma iha ambiente hidrotermal mak rezultadu presipitasaun husi larutan bee manas. Husi material ne’ebe husik malu kleur ona no material depozitu foun sai fila fali cirri atividade hidrotermal, no mineral barak mak forma prosesu ne’ebe tama ona solusaun, inklui meteorizasaun no diagenesa.
Hidrotermal ne’e prosesu ida ne’ebe forma mineral ne’ebe akontese iha rekursu husi manas mundu nian iha mundu nia kulit laran ne’ebe akontese iha faktor injeksaun husi magma atu bee ho liafuan seluk akontese pelarutan husi restu magma ne’ebe kahor ona ho bee rai nian nune’e hetan crystallization.
Iha situasaun jeolojia balu ne’ebe dinamika iha ne’ebe mak iha bee malirin akontese mos manas. Bee iha leten maizoumenus 500C konsidera hanesan hidrotermal nabeen. Iha situasaun balu, halo manas husi temperatura iha leten pontu kritiku H2O (3740C ba H2O moos nafatin). Karakteristika bee ne’ebe mudansa, tan ne’e temperatura aas H2O lalais liu temi hanesan faze ba bee. Bee prense ona kuak-kuak ne’ebe mak iha hodi akumula sedimentus no mineral hidrat nia laran no mos bantalan-hidroksil husi akulumasaun sedimentus manas sira durante penimbunan iha basia sedimentu nian.
Indikasaun ida mak too husi bee matan manas no been fumarole. Ho total fatin fluida ne’e partisipa presipita ho total mineral ki’ik metaliku. No konklui rasional barak katak mineral temi hanesan ho lepisn depozisaun ne’ebe iha rai okos. Husi bee matan manas depozitu mineral husi larutan ruma, husi fumarrole kristal hamutuk ona ho gas ne’ebe sai ona. Evidensia ne’ebe forte no hatudu katak depozitu mineral husi nabeen ou larutan superkritikal barak liu duke gas. Espesial ba tenta halo observasaun katak iha fatin barak mak depozisaun, mineral iha ona substitui husi mineral karbonatu ou mineral silika. Interpreta katak karbonatu no silika sai tiha ona muda an husi larutan forma bijih, no depozisaun mineral husi gas haree susar. Husi depozisaun mineral asosiasaun indikasi ona katak temperatura ne’ebe ki’ik husi formasaun ruma. Transporte metaliku no eleisaun grupu mineral nia laran gas la iha posibildade tebes.
Prosesu Hidrotermal
1.      Rezultadu husi presipitasaun larutan bee manas (hidrothermal).
2.      Larutan hidrotermal bele muda ba bee magmatiku, bee meteoriku ou bee magmatiku kahor ho bee meteoriku.
3.      Ezemplu: kalsit forma liu husi tipu 2 maneira beibeik:
a)      Disolusaun Ca2+ no CO32- iha larutan nia laran,
b)      Presipitasaun (kristalisasi) kalsit (CaCO3) husi larutan.

3.5.      Prosesu Utilizasaun Bee Manas
Utilizasaun bee manas ne’ebe ho nia karakteristiku muda ona larutan akontese toos ona. Husi estudu ne’e, ho metodu ida ne’e tama hamanas reagente ba iha kontentor naktaka (autoclave) utiliza bee. Iha kontentor ida ne’ebe taka, presaun aumenta no bee sempre sai hanesan nabeen. Metodu hidrotermal (penggunaan air sebagai pelarut di atas titik didihnya) tenke hala’o husi sitema ne’ebe taka ba prevene halakon bainhira pelarut manas ona iha boiling. Se hamanas bee to’o iha pontu boiling leten normalmente mak hanesan 373 K, mak temisuper heated water”. Bainhira kondisaun presaun aumneta iha presaun nia leten atmosfer konesidu sai hanesan kondisaun hidrotermal. Kondisaun hidrotermal hetan ona naturalmente no mineral balun hanesan zeolit ne’ebe natureza forma liu husi prosesu ida ne’e (Ismagilov, 2012).
Hidrotermal ne’e tekniku ou meius kristalizasaun ruma bahan ou material ruma husi larutan ho kondisaun temperatura no presaun aas. Hidrotermal em jeralmente hetan nia definisaun sai hanesan metode ida ba kristal ne’ebe mak determina ona liu husi kelarutan iha laran mineral ruma bee ne’ebe ho nia temperatura (temperatur maksimum pada alat 400oC) no presaun aas (tekanan maksimum pada alat 400 bar). Prosesu pelarutan no kresimentu kristalina mak halo hela deteminasaun benjana ne’ebe ho naran otoklaf (autoclave), mak hanesan iha forma kontentor ida ne’ebe halo husi besi ne’ebe aguenta husi temperatura no presaun ne’ebe aas. Kresimentu vidru ka kristal akontese tamba iha nia gradient temperatura ne’ebe marka nune’e husi parte ne’ebe manas liu sei akontese reasaun larutan, enkuantu husi parte ne’ebe malirin liu sei akontese prosesu supersaturasi no depozitu kristal. Teknolojia ne’e konesidu ho estimasaun metodu hidrotermal (Agustinus, 2009).
Uluk liu, hidrotermal ne’e estimasaun ne’ebe uza ona husi ambiente atividade sira ne’ebe sientifika jeolojia. Ida ne’e sai ona husi tempu uluk piritus geokimia no mineralojia aprende no hola parte iha faze equillibriun peskiza hidrotermal. Estabelese fundasaun kona ba komunikasaun social ne’ebe reativa husi temperatura no presaun ne’ebe determina ba prosesu hidrotermal hala’o liu husi (Morey 1953) husi Carnegie Institution, ne’ebe mak ho dezenvolve liu husi Bridgman husi Harvard University. Boyliss, et al, (1970) hala’o sinteze hidrotermal hasoru dolomit ou kalsit, kuarsa no kaolinit husi temperatura ki’ik (200 – 300oC) ho presaun 90 bar ba leten. Somiya, et al, 2000, propoin katak sinteze hidrotermal ba rezultadu bubuk halus hetan hala’o husi temperatura ne’ebe ki’ik (100oC) to’o temperatura aas (10.000oC ) husi kondisaun presaun 1 atm to’o kilobar oioin. Ho Bertone, et al, 2003, halo tiha ona sinteze hidrotermal ba rezultadu kristal kuarsa ne’ebe mak kaber liu (nanocrystal). Kondisaun oioin eksperimen ne’ebe halo, komesa husi variasaun temperatura reasaun (200-300oC) ho tempu naruk reasaun ba variasaun husi loron 1, loron 3, loron 20 maske to’o loron 40 ho tipu oioin produsaun kristal ne’ebe rezulta (Agustinus, 2009).
Metodu hidrotermal iha vantajen oioin, mak hanesan (Lee et al, 2000) :
1.     Temperatura relativu  ba reasaun ki’ik
2.     Temperatura no presaun hetan estabiliza preparasaun kompostu iha oxidasaun normal
3.     Husi kondisaun super-heated water, oksida metaliku ne’ebe la larut iha bee laran akontese hetan larut ou bainhira temperatura no presaun ne’e mak seidauk bele, mak hetan hatutan masin alkali ou metaliku ne’ebe anionn nian hetan forma kompleksu ho metin tan ne’e larut sai solidu
4.     Rezultadu partikel ho kristalina aas
5.     Kemurnian aas
6.     Distribuisaun medida partikel ne’ebe homogen.


KAPITULU IV

FINALIDADE
4.1.     Konklusaun
Fenomena ne’ebe akontese mak hanesan sinal husi natureza ne’ebe haree iha rai leten hanesan hatudu iha atividade manas iha rai okos. Manifestasaun bee manas ida ne’e forma hetan hanesan rai morna (warm ground), rai leten hetan be'e matan manas ou morna, tasi been manas. Silica sinter fatuk ne’ebe soffre husi alterasaun.
Hidrotermal dalaruma presiza tebe-tebes ba nesesidade lolo-loron. Rekursu bee manas ne’e baibain halo ba terapi. Rekursu bee manas ne’e mos hetan hodi halo sai hanesan alternativu ida ba iha ita nia saude. Sira iha benefisiu ne’ebe oioin bele hetan hodi uza iha rekursu bee manas.
Hatene atu sira konsumu bee manas hetan fali bee ne’ebe presiza atu prenxe fluids iha isin lolon. Seluk husi ida ne’e hetan mos atu hametin designasaun, hamenus congestion no mos halo ida ne’e rileks liu.
4.2.     Sujestaun
Liu husi konseptu seminar ba iha topiku refere hahu to’o fim ne’ebe mak hakerek tiha ona iha leten, no hakerek nain la haluha hein kritika no sujestaun husi dosente no kolega sira hotu ne’ebe mak le’e ona hakerek nain nia konseptu seminar ida ne’e, atu nune’e iha ikus mai hakerek nain hakerek no hadi’a diak liu tan iha futuru oin mai.


BIBLIOGRAFIA

Agustinus, Eko, T.S, 2009, Sintesis Hidrotermal Atapulgit Berbasis Batuan Gelas Volkanik (Perlit).
Arriqo Arfaq; 2015, GeotruckIndonesia hydrothermal systems.
Boyle; 1970, Hydrothermal Method and their Applications. J Material Vol. 3, 5236-5245.
Chien, A.T.; Xu, X.; Kim, J.H.; Sachleben, J.; Electrical characterization thin films by hydrothermal synthesis. J. Mater. Res.14, 3330-3339.
Guilbert and Park; 1987, type-type of the alteration happened potassium, argilic, advanced argilic, skarn and greissen.
https://geotrekindonesia.files.wordpress.com/2013/06/cibuni-7.jpg
https://media-cdn.tripadvisor.com/media091950-large.jpg
Ishikawa, M.; Takiguchi, N.; Hosaka, H.; Morita, T. 2008.Non-doped potassium niobate ceramics using hidrotermal method with optimum temperature conditionJpn. J. Appl. Phys. 47, 3824-3828.
Lowel 1970, Corbett and Leach; 1993, Single process to deposit by hidrotermal methodJpn. J. Appl. Phys. 36, 2298-2299.
Morey; 1953, Temperature to activity hydrothermal process.
Morita, T.; Wagatsuma, Y.; Setter, N. 2004. Ferroelectric properties of an epitaxial lead zirconate titanate thin film deposited by a hidrotermal method below the Curie temperatureAppl. Phys. Lett. 84, 5094-5096.
Shimomura, K.;; Ohba, Y.; Daimon, M. 1991.Preparation of lead zirconate titanate thin film by hidrotermal method. Appl. Phys.30, 2174-2177.
thegoldenjubilee.blogspot.com/sist-konsep/geotermalhidrotermal1.jpg
Waldemar Lindgren, 1860. History of the hydrothermal system and classification for deposit hydrothermal.
www.google.com/hotrock/geothermal.jpg




Share this article :
Comments
0 Comments

0 komentar:

Speak up your mind

Tell us what you're thinking... !

Flag Counter
ARKIVU DOKUMENTUS:

INSTAGRAM

Followers

 
Domin No Pasensia Sei Manan Buat Hotu
Domin Halo Husi Fuan 2 No Sentimentu 1 D8
Halo Buat Nebe Diak Sai Ema Nebe Diak Liu HANUMATA